Luk 2 | AVT | STEP | (Mt.1:18-25) Me wɨ keremem Ilisabet wine Jon, mɨtɨk iuwe Sisa Ogastas kesiuwe hɨm men katɨp mɨt miyapɨr nerer wit wit gavman ne Rom naanmɨpror hɨr enɨnen enwis niuk mɨr emu tɨwei.

a 2:5Lu 1:27

b 2:14Lu 19:38

c 2:17Lu 2:10-122:19Lu 2:512:21Lu 1:31,592:22Lev 12:1-82:23Eks 13:2,12,152:24Lev 12:82:25Ais 40:1, 49:13

d 2:30Ais 52:10; Lu 3:6; Ta 2:112:32Ais 42:6, 49:62:34Ais 8:14; Mt 21:42-44; 1Ko 1:23; 1Pi 2:8

e 2:371 Ti 5:52:38Ais 52:92:39Mt 2:232:40Lu 1:80, 2:522:41Eks 12:24-27, 23:14-17; Diu 16:1-82:43Eks 12:18

f 2:49Jo 2:16

Luke 2

Maria wine Jisas

(Mt.1:18-25)

1 Me wɨ keremem Ilisabet wine Jon, mɨtɨk iuwe Sisa Ogastas kesiuwe hɨm men katɨp mɨt miyapɨr nerer wit wit gavman ne Rom naanmɨpror hɨr enɨnen enwis niuk mɨr emu tɨwei. 2 Me wɨ im mɨt newisor niuk mɨr mau tɨwei, mɨtɨk iuwe Sairinias hɨrak kɨre mɨtɨk iuwe gavman naanmɨpre mɨt ne provins Siria. 3 Hɨr mɨt yapɨrwe niutɨp niutɨp pɨke nen wit kɨr kerek nɨpaa maamrer nɨr ninɨn newiyen te hɨr enwis niuk mɨr mau tɨwei emɨt. 4 Mɨtɨk Josep kɨnaaiwɨr wit Nasaret keit provins Galili hɨrak ken provins Judia keit wit niuk mɨrak Betlehem kerek nɨpaa mɨtɨk iuwe Devit miye pɨrak winaak keitai en. Josep ken en kentar hɨrak hɨrekes nepenyek kei ke Devit. 5 Hɨrak ken kakwis niuk mɨrak mamtike niuk me mɨte pɨrak Maria kerek nɨpaa hɨr epei nehimɨtan te hɨr nanɨtan. Hɨre epei nɨkan kekrerep. 6 Hɨr neit wit Betlehem, wɨ epei man te hɨre weteiknen wawine nɨkan. Hɨre wine nɨkan kɨre iuwe mɨtɨk, hɨre weit laplap weiyɨm weweiknenik wewisɨk kekre tɨkenup iuwe kerek hɨr newet bulmakau menmen mekrerek. Hɨr newisɨk kekrerek nentar wɨnak pasenda kerek mɨt nererik nɨwaairi en nɨpaa mɨt yapɨrwe nɨpwaairi nererim te yeno meiyam ap weinɨm meit au. Mɨt nɨwaai rem nererim nenemtɨn te hɨr nen nɨwaai weisaak ke bulmakau, hɨre wine nɨkan weitai.

Ensel hɨr natɨp mɨt naanmɨpre sipsip me mɨte wine nɨkan

8 Menep wit ik kerek mɨte Maria wine nɨkan, mɨt han neit ni naanmɨpre sipsip ne wɨtaan. ^a 9 Hɨr naanmɨpre sipsip ne wɨtaan, ensel kiutɨp ke Mɨtɨk Iuwe kewepyapɨr hɨrekes menmen iuwe me God merhɨhe mɨriusor te hɨr nɨnaain nepɨrpɨr iuwe. 10 Hɨr nepɨrpɨr iuwe, ensel ketpor kar ik: “Yi ap einaain au emɨt! Hi epei han etpi hɨm yaaim mamnip mɨt nerer wit wit han yaaik nanu. 11 Me wɨtaan ik ek mɨte wine nɨkan weit wit ke Devit niuk mɨrak Betlehem. Hɨrak mɨtɨk God kehimɨtanek hɨrak Mɨtɨk Iuwe kakɨkaap mɨt kaktorhis. 12 Menmen im hi hetpiyem mamteikni hi hemitipɨn au. Yi yayɨr nɨkan miye wenke laplap weweiknenik keriuwerem kɨwaai wewisɨk kekre tɨkenup ke bulmakau naam menmen mekrerek, hɨrak kɨwaairi.” 13 Wasenum ensel nɨre yapɨrwe ne wit ke God hɨr newepyapɨr hɨras nerp netike ensel, hɨr nine henye newenɨpi niuk me God natɨp hɨm im:

14

“Haiu hanhan yi mɨt eiwenɨpi niuk me God. Yi mɨt miyapɨr yau tɨ yi eikiyan eiyu eiyɨt eiyɨntar God han yaaik keriuwi.”

Mɨt naanmɨpre sipsip nen nɨr Jisas

15 Ensel nine henye epei au, hɨr nen nekeipnor pɨke nen wit ke God, te mɨt kerek naanmɨpre sipsip en natɨpan, “Sɨs, ^b haiu emno wit Betlehem emɨr menmen epei man, kerek Mɨtɨk Iuwe God ketpaiyem.” 16 Te hɨr nesiukɨn nen nɨnapɨn Maria wetike Josep, hɨr nɨr nɨkan kɨwaai kekre tɨkenup. 17 Mɨt kerek naanmɨpre sipsip hɨr nɨrek epei au, hɨr netpor menmen ensel epei nan netporem me nɨkan ik e. 18 Mɨt yapɨrwe kerek nemtau hɨm mɨt naanmɨpre sipsip netporem, hɨr han kitet menmen im epei man. 19 Maria han kaa menmen au. Hɨre wewisɨm mekre han kɨre, hekrit hekrit hɨre han kitetim. 20 Mɨt naanmɨpre sipsip pɨke nen nɨr ein newenɨpi God natɨp hɨrak yaaik iuwe nentar menmen ensel netporem metike menmen hɨr nɨrem hɨram mar ke ensel epei netporem.

Hɨr newis niuk me Jisas

21 Wɨ hispɨnak wikak (8) epei man te Maria wine nɨkan, te hɨr neiyɨk nen nerekir yɨnk kɨrak. Hɨr newis niuk mɨrak Jisas. Niuk im Ensel katɨp Maria em nɨpaa hɨre ap wepɨtu wen au.

Simion ketike Ana nɨr Jisas keit wɨnak iuwe ke God

22 Maain wɨ epei man te hɨm me Moses Mau tɨwei matɨp mɨte waukɨr te God kaktɨp hɨre yaaip. Me wɨ im Maria wetike Josep nɨnan Jisas neiyɨk nen wit Jerusalem newet God ek. 23 Hɨr nen Jerusalem newet God ek nentar hɨm nɨpaa God kewet Moses hɨrak kewisɨm mau tɨwei matɨp mar im: “Nɨkerek hɨrakɨt iuwe mɨtɨkɨt miyapɨr ninakɨt hɨr mɨt nehimɨtanet hɨrakɨt te God.” 24 Hɨr nen newet mɨtɨk pris menmen kakwet God em nises hɨm God kewet Moses em kewisɨm mau tɨwei matɨp mɨt enwet God hore nɨmanp wik o tapɨ wik wen tɨpniu. 25 Mɨtɨk kiutɨp kau Jerusalem niuk mɨrak Simion. Hɨrak mɨtɨk yaaik kises God werek werek. Hɨrak kemerɨr Mɨtɨk God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt ne Isrel. God Hɨmɨn Yaaik kau ketikerek. ^c 26 Hɨrak keteiknɨwek ap te kaki ere hɨrak kakɨr Mɨtɨk Iuwe Krais kerek God kehimɨtanek kaknen kakɨkaap mɨt. 27 God Hɨmɨn Yaaik kɨkɨak han kɨrak te hɨrak ken wɨnak iuwe kerek mɨt nererik newenɨpi niuk me God. Maain miye haai ne nɨkan Jisas neiyɨk nen wɨnak iuwe ke God eik e nanwet God menmen hɨm me Moses mau tɨwei metpim. 28 Simion kɨr nɨkan kɨr hɨrak kɨnanek kewenɨpi God katɨp kar ik:

29

“In ek Mɨtɨk Iuwe God ti epei hises hɨm nɨpaa ti epei hetpewem, te ti ewisa hi mɨtɨk hi hɨrɨak menmen mit, hi han yaaik hahi.

30 Hi han yaaik hahi ehɨntar hi epei hɨr Mɨtɨk ti hehimɨtanek hɨrak kakɨkaap haiu mɨt ne Isrel. 31 Ti epei hɨrɨak menmen im merp nɨmɨn me mɨt miyapɨr yapɨrwe nerer wit wit. 32 Hɨrak kakre wepni (o yanm) kɨr kakteikɨn mɨt yayiwe, hɨrakkakteikɨn mɨt miyapɨr ap ne weiwɨk me Isrel amɨrkeim te hɨr enises hɨm me God. Hɨrak Mɨtɨk Iuwe kakinɨn naanmampre haiu mɨt ne Isrel, te mɨt miyapɨr nerer wit wit hɨr nantɨp nanɨr ik: ‘God epei kɨrɨak menmen yaaim.’” 33 Josep ketike Jisas miye pɨrak hɨr nemtau menmen Simion katɨp me nɨkan te hɨr nepɨrpɨr han kitetim. 34 Hɨr nepɨrpɨr, Simion kitehi God kakrekyor yaaim katɨp Maria miye pe Jisas kar ik:

“God kehimɨtan Nɨkan ik e kaknip mɨt han yapɨrwe ne Isrel nanɨwaank nanɨt. Mɨt han yapɨrwe au, God kaktorhis nanu werek. Hɨrak kɨre Mɨtɨk God kakteikɨn mɨt han kɨrak keriuwerek te mɨt yapɨrwe hɨr nantikerek nanɨnehan nanweikɨn sip nanwetɨwek.

35 Te hɨrak kakwepyapɨr menmen mɨt han kitetim. Maain menmen enum mamɨr ke mɨt newɨr yipo nenep mɨtɨk, mɨt nanrekyɨwek enum mamrekir han kit te mamwetit han enuk.” 36 Mɨte piutɨp niuk mɨre Ana hɨre wepu en. Hɨre mɨte profet hɨre wewepyapɨr hɨm me God. Hɨre nɨki pe mɨtɨk Fanyuel, hɨrak ke weiwɨk me maam nɨpu kɨrak Asa. Hɨre we mɨte enu, hɨre wepu wetike ^d mɨtɨk kɨre tito mar hispɨnak wik (7). 37 Maain tito mar hispɨnak wik (7) epei au, hɨrak kaa te nɨpaa ere in 84 tito epei men, hɨre wepu weiniye. Wɨtaan wanewik hɨre wewenɨpi niuk me God, hɨre wepu menep wɨnak iuwe ke God wɨnaiwɨrek au. Me wɨ ham hɨre nɨnpɨ maau wepu, hɨre watɨp God menmen. 38 Josep ketike Jisas miye Maria hɨr wen nepu wɨnak iuwe ke God newet God menmen, mɨte ip e wan wewenɨpi niuk me God wepɨr ke Simion kewenɨpiyek. Hɨre watɨp mɨt neit Jerusalem kerek hɨr nemeriyɨwek kaknen kakɨkaap mɨt ne Isrel hɨre wetpor me nɨkan ik e.

Josep ketike Maria neithis Jisas pɨke nen wit Nasaret

39 Hɨr nɨrɨak menmen hɨm me Moses matɨp hɨr nanisesim epei au, hɨr pɨke nen provins Galili hɨr nau wit kɨr Nasaret. 40 Nɨkan kɨniu kɨre iuwe hɨrak manpenuk kepu hɨrak kertei menmen werek werek wɨsenum God kerekyɨwek yaaim.

Nɨkan Jisas kepu wɨnak iuwe ke God keit wit Jerusalem kitehi mɨt iuwe menmen.

41 Tito miutɨp miutɨp miye haai ne Jisas nen wit Jerusalem me wɨ Pasova kerek mɨt ne Isrel nererik naam menmen han tewenɨn wɨ God kenep mɨt ne Isip te hɨr au, hɨrak keriyei nɨnaaiwɨr Isip. 42 Maain Jisas hɨrak 12 tito epei au, hɨrak ketike miye haai nen Jerusalem nises menmen me wɨ Pasova mar ke nɨpaa hɨr nɨrɨakem. 43 Wɨ me Pasova epei au, hɨr pɨke nanɨno, te Jisas wen kepeit wit Jerusalem. Te Josep ketike Jisas miye pɨrak au netariyek. 44 Hɨr han kitet hɨrak epei kinɨn ken ketike mɨt nɨr han te hɨr nen ere wɨtaan. Wɨtaan, hɨr nɨnetnɨwek nitet mɨt nɨr ne wit eik o paaprer nɨrak te hɨr ap nɨnapɨnek au. 45 Te hɨr pɨke nen Jerusalem nen nɨnetnɨwek neit en. ^e 46 Jisas hɨrak kepeit wit Jerusalem ere wɨ wikak, hɨr nɨnapɨnek keit wɨnak iuwe ke God kau ketike mɨt iuwe nertei hɨm me Moses natɨp mɨt miyapɨr em. Hɨrak kemtau hɨm mɨr hɨrak kitorhi menmen. 47 Hɨr mɨt kerek nemtau menmen hɨrak kewenhiyem kerteiyem hɨr han kekrit natɨp hɨrak nɨkan kertei iuwe. 48 Miye haai nɨrak nɨrek, hɨr han kekrit. Te miye pɨrak witɨwekhi war ik: “Nɨkan kai, ti henmak te ti herekyawɨr menmen mar im: Haai kit ketikewa hawɨr wɨnwetnut wɨkɨt. Hawɨr wɨkɨt ere hawɨr wɨnepnit.” 49 Hɨrak kewenhi ketpor kar ik: “Yi yenmak ^f te yi yɨnyetno? Yi yepɨtari hi ehises menmen me Haai kai heit wɨnak kɨrak au a?” 50 Hɨr ap nertei mekam hɨrak katɨp hɨram me Haai kɨrak God. 51 Hɨrak ketpor epei au, hɨrak ketikeri nen wit Nasaret, hɨrak kises hɨm mɨr. Te miye pɨrak wemi han hɨm mɨrak mekre han kɨre. 52 Maain Jisas kɨre iuwe hɨrak manpenuk enuk keit hɨrak kertei wɨsenum. God ketike mɨt nau tɨ hɨr han yaaik neriuwerek.